Saturday, August 15, 2009

Viru Folgi pühapäev

Pühapäeva hommik algas paanikaosakonnaga. Kui enne oli pileteid üle mis üle, siis hommikuks oli puudu mis puudu. Ja jälle sai tõeks "...parem olgu sul sada sõpra"
Sellepärast jäime veidi hilja peale.

Tulli Lum ehk äraseletatult Kuum Lumi sobis kuuma suveilma suurepäraselt. Arvan, et Julgi Stalte, see uhke Liivimaa naine vääriks oma kavaga filmi. Iga lugu oli värv: punane, roheline, sinine, hall, kollane, must, oranž, roosa ja igal värvil oli tähendus ja oma lugu. Lauljanna ise stiilselt punases ja Tiit Kikas oma imeviiuliga






Rahvast kogunes, ka folgiprominente


Ikka oma leivakotiga, nagu maalt ja hobusega

Pärast sööki. Kes laseb leiba luusse,



kes naudib loodust läbi kaamerasilma


Kell viis algas Vintergala! Idee oli hea, mälestused huvitavad, aga minul kripeldas, et jäin enda jaoks olulisest Somnambuuli lauludest ilma. Eks siis koduCD peab aitama.
Parim koht oli minu meelest, kui Hanna - Liina laulis "ma olen Kessu, ma Kessu" ja Tanel lisas "ja mina olen Tripp" Voh Tase! Aga "Nõiaelu" kohta sõnas Poeg 4, et Tannul on liiga ilus nõiahääl.
Pakkisime kodinad-kompsud kokku ja hakkasime metsalava poole kõndima, et Svjata Vatra ajaks kohal olla ja palgile istuma saada. Meenutasime Viikingite päevi ja tegime mälestuskildude täiendamiseks mõned pildid tuttavas kohas, soovikivi juures

Meie koostöö on kestnud 33 aastat ja 2 päeva


Rahavast hakkas koguneme. Pidime paljudele meelde tuletama, et platsil on ainult istekohad ja seisukohad asuvad lava ees.

Olen Ruslani , Kulnot, Juhanit ja Kallet varem ka kuulnud ja näinud. Tulefolk oli see tõepoolest, sest üks laps meie läheduses arvas, et kohe hakkab tulekahi tulema. Ei tulnud, kui, siis naiste südames, kes lava ees tantsisid. Unustasin pildistamise sootuks. Kadedus on su nimi, mis keeras minu sees, kui vaatsin Siku Reinu ja Merikese tantsuduetti. See oli ilus.

Kiskus lõpu poole. Paljud valmistusid kojusõiduks, kuid meie ei saanud ometi minna ilma Soome nõidade loitsudeta.
Värttinä - soome edukaim naisnõidade kooslus pimeduses tõi meis (vähemalt naistes) esile sisemisi saladusi. Pisike naisehakatis teab, mida meie ei tea.


Selle sõnumiga asusime koduteele.

4 comments:

Helve said...

aitäh huvitavat ja meeleolukate lugude-piltide eest. viimane pilt väikesest naisest on minu jaoks kõige armsam.
igatahes oled suutnud mind niikaugele viia, et plaanid järgmise aasta muusikasuveks näivad olevat tehtud: Viru folk!

õnne pulmaaastapäevaks! nii pikk aeg kõrvuti olemist!

Bianka said...

Teemegi nii, et kohtume järgmisel aastal Viru Folgil. Telli kohe ilus ilm ka ära!

Õnne ja teineteise mõistmist edaspidisteks aastateks!

Emmeliina said...

Oi tüdrukud, teeme tõesti kohtumise folgil.
Aga kui mehad ka tahavad tulla, kuhu me nemad paneme ;-P

Tegelikult mängis ilm ikka põhiosa, muidu oleksime sõbrannaga (ühel pildil) kahekesi läinid.

Mulle endale meeldib see viimane pilt. Tegin täitsa pimedas, ei näinud, et tuli selline poolik.

Aitäh soovide eest, eks me arene :-P

HelveL said...

meestel oma kohtumine, meil oma. kui nad hästi käituvad, võivad meiega ühineda ;)!