Siin on minu killukesed neljast päevast Tallinnas.
TULI TULI
I RONGKÄIK algab
Oi kui kitsas oli vaadata!
Omad tulevad! Tähelepanu, valmis olla.....oh juba peaaegu möödas. Ma ei mahu, ma ei saa sellist pilti...oh jääge nüüd ometi seisma. Seal ta ongi, maakonna lipuga, pagana prominendid ka veel ees...no midagi ikka. Hüüavad mulle elagu. Ohoo! Juba järgmised. Hüüan, nutan, pildistan! Kitsas, oi kui vähe ruumi. See tõruga silt oli kaks aastat meie keldris, ei tea, kas jääb jälle kaheks aastaks :D
Seekord mööda teeäärt järele joosta ei saa, lihtsalt ei mahu. Parem hakkan hüüdma, peaaegu igas kooris või tantsurühmas tuttav! Elagu!!!
II LAULUPEO ESIMENE õhtu ja minu mõjuvamad hetked muusika ja sõnadega
Lüdig/Kuhlbars "Koit" (1904) ehk
Laulud nüüd lähevad... (kuhu mujale, kui meie südamesse)
Tormis/Runnel "Laulu algus" (1968)
Kuulata!
Sajandi kaugusel, Eestimaa randadel
algas,
algas üks laul.
Emade keeles, isade meeles
meieni kandus see.
Kõlavas keeles, miljonis meeles,
edasi elab veel.
See laul algas hämaras ajas
ja sündis tummade töös.
See laul sündis madalas majas
ja tõusis vandena öös.
...sõpru ma tunnen silmadest
vaenlasi tunnen võimusest...
...tahan olla, tahan laulda oma laulu, laulda selle maa keeles, kus minu kodu kena
Kruusimäe /Kross "Maailma avastamine"
Kõik inimesed on sündinud sinise mere ääres
Kõikide isad on kummargil kangaspuude kohal
Kõik lapsed kudumas kangast
lastele jätkata
...
ja kõik asuvad teele,
sest kõik peavad asuma teele
mõni kõikide,
vähesed paljude,
igaüks iseenese jaoks
..aga ometi saadakse pärale
Sisask/Lõo "Pro Patria" (2003)
Sõnade autor Jaan Lõo (1872-1939)on kirjutanud ainult ühe luulekogu, millest pärit oratooriumi tekstid
Valgust, soojust valab alla päiksekulm, päikese kevade kulm.
Käbid kuuskedel vere karva,
männil tolm, männiokstel õite tolm
Kaugel karjalaste laulus heliseb keel, emakeel,
kas on kodu ilusamat leida veel, ilmas kusagil veel?
Selle kodu, selle keele, paiga eest, püha paiga eest
läksid vanad võimsalt surma, kannatasid nad kadumist
...Toonelast meil saadab tuge varjuriik, vanemate varjuriik
Siis hakkas sadama ja pidin kaamera kotti pistma :(
Pasunakooride muusika saatel sai kuuma kohviga soojendatud ja siis juba omasid otsima!
Kolm meest laulis kaare all, piiga ka, kõige vanem perepoeg koos tütretirtsuga hoidis kohta kuivana. Pimeduseks saime pooled kokku. Väsind Lipukandja läks koolimajja tuttu.
Meie märgusime pinkidel ja nautisime Pärdi Credot ja muud muusikat. Poeg 2 laulis ERSO-le kaasa. Oli hingematvalt ilus.
Ainult Eespere ei meeldinud nii väga. õlletelgis ka ei meeldinud. Öösel saime koju. Kõik kohad olid märjad. Isegi rahakott.
III LAULUPEO TEINE PÄEV tõotas tulla päikseline
Rahvast aina tuli ja tuli. vut- vut- vut ! vahepeal oli tunne, et fotokas ei mahu kätte. liiga palju oli meid minu jaoks koguaegses liikumises.
Kilomeetrite kaugusel ja kõrgusel hõljusid värvitähendusrikkad pallid
Võrega piiritsoonis olid need teistsugused. ei tea, miks?
Aga nüüd lauludest. Meeste ja poiste "Isad ja pojad" /Rips, Vilep/ oli nii heade sõnadega, et pean need siia kirja panema
Istub nina vastu akent väike poiss ja aru peab:
küll on isal elu lihtne, tema kõiki asju teab.
teab, miks päike looja läheb,
teab miks süda valutab, teab, miks meil on raha vähe,
nurgast nurka jalutab.
Aga isa vastu akent surub nina, aru peab:
küll on pojal elu lihtne, maailmast veel vähe teab.
Oleks minul tema mured,
oleks lihtne elada.
Aga minul käivad kured,
arved posti laekuvad.
Peagi poisist sirgub isa,
isast saanud vana mees
Pojal peas on isa mõtted,
isal rahu rinna sees.
Nii need isad ja ka pojad eluaja õpivad,
oma nina vastu akent igavesti topivad.
Lõpuks isasid ja poegi vanaisaks hüütakse,
särasilmil lapselapsi põlve pääle säetakse.
/mulle tundub, et Heiki Vilepi näol on tegemist, vähemalt minu jaoks, väga mõnusa luuletajaga/
OOd armastusele /Sisask, Kahro/ kas te teadsite, et nad on elukaaslased?
sõnad ajavad mind millegipärast muigama:
Oh taevas, kuidas vananeda koos kui üks on tärkav, teine närbuv roos?
...me kaksiktäheks kehastume koos...
Naiskooride laulu ajal oli ainuke võimalus minna vut vut vut pissimajja, kus minek +järjekord nelja laulu pikkune. Siis püüdsime Poeg 4 teineteist leida (vahe oli kümme pinki). telepaatia ei töötanud. Kurb.
Lastekooride ja mudilaste laulud olid head ja väga head. Pilla palla pillerkaar /Tauno Aints/
eriti vahvad vanemade st. minu aegsed laulud.
Ja järjekordselt olid mu lemmikud segakooride lood. Nii ilusad!
See on Eesti /Anti Marguste/
teadsin, millal tulevad mulle armsad
...Simuna...Väike -Maarja
Valgre popurrii üle vaieldi, kuid mulle sobis: sa ütled mulle "päikene" helge meele poolest.
Mehed ja naised /Rips, Vilep/
oli feministide lemmikkont hambus ja ajab veel praegugi muigama nagu killuke sotsialismiajast
..kas on naine olulisem või on tähtsam hoopis mees?
Mõlemad on esirinnas, ilma nendeta ei saa
kuni üldse veel on hinnas emakeel ja isamaa.
ja hakkavadki kõik lavale tulema. Kes siis "minu omadest" seal on?
Poeg 2, kes trotsis kaht kõrvaoperatsiooni ja ei saanud ka seekord laulmata. Tema pagas on 29 aasta kohta suur.
1990, 1994 - tantsupidu
1993 - noorte tantsupidu
1999, 2004, 2009 - üldlaulupidu
2000 - Soome eesti laulupidu
1997, 2002, 2007 noorte laulupidu
seekord laulis segakooride koosseisus
Poeg 3
1999, 2009 - üldlaulupidu
2007 - noorte laulupidu
sellel aastal samuti segakoor
Poeg 4
1999, 2009 - üldlaulupidu
2007 - noorte laulupidu
2008 - öölaulupidu
poistekoor, meeskoor, segakoor
Kahjuks ei saanud pildile püüda, sest pidi vastutama 45 liikmelise poistekarja, vabandust poistekoori eest ja laupäeval maakonna lipu eest. Pilt rongkäigus.
Poeg 1 tütrega
kõikide pidude pealtvaataja, plaksutaja, kaasaelaja, öömaja andja.
Vennapoeg Kaspar
2007 - noorte laulupidu
2009 - üldlaulupidu
arvan, et laulis nii meeskooris kui segakooride kooseisus.
Ei õnnestunud kokku saada.
Krista
2008 - öölaulupidu
2009 - elu esimene üldlaulupidu lastekooride ja segakooride koosseisus.
Pilt rongkäigus.
Sõbranna Mall
Tema pidusid ei mäleta, ta juba nii vana, aga arvan, et vähemalt kõik üldlaulupeod 1969-st alates.
Lõpetada tahaks minu jaoks millegi uuega.
Lattikas/Tungal "Väike maa"
See väke maa, siin põhjataeva all
kolmveerand aastat külm ja valkjas hall.
Kus nõnda igihaljad on vaid okaspuud,
kus valgust täis on ainult suvekuud.
...see on su sünnimaa
just sina mõista saad
ta rõõme, muresid ja valusid,
ta põlde, metsi , talusid,
ta jõgesid ja merd
ta talitsetud verd
Siin on su isamaa, su emakeel -
kui sina neid ei mõistaks, kes siis veel?
IV PIDU, PIDU, Tantsupidu!
Tuulevaiksel ööl, tean mismoodi lööb
udukell su laevaninas, paigal püsib aeg
tuulevaiksel ööl, süda kiirelt lööb
oodanud sind olen kaua, veidi jäänud veel
Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel,
tuulesuund on nord, nüüd on minu kord
teha tormi sinu südames
Tuulevaikne öö , udukell vaid lööb
käed, mis tahtsid rooliratast tahavad nüüd sind
kumer silmapiir, lahku meid kord viis
sina otsid valget purje, mina otsin maad
Sulle tahan hüüda juba veel ja veel ja veel,
tuulesuund on nord, nüüd on minu kord
teha tormi sinu südames
/Jaan Tätte/
V PILLIPÄEV Raekoja platsil ja kontsert Kadriorus olid ka
Viimane pilt on tšello tüdrukuga . Ausõna!
Otsisin netis infot, mis aastatel vanast kirikust varemed said? Ja veel seda, kas minu lapsepõlvemälestus kukega kirikust on ikka jõus. Leidsin tõenduse, et vanale (ehitatud 1766), puust kirikule ehitati 1865 aastal kupliga torn, mille otsas kukk. Kirikutülid algasid juba 1929 aastal vennastekoguduse ja teeniva kirikuõpetaja vahel. Nii valmiski 1939 uus kirik vana kõrvale. Riid oli aga nii suur, et kiriku tornid ehitati eri suunas. Pärast pikka otsimist sain teada, et vana puukirik suleti 1947 aastal ja kaks kogudust ühendati. Hoone anti 50-ndatel aastatel kolhoosile ja muudeti aidaks. Pingid ja orel viidi uude kirikusse. Kolhoos pani 60-ndatel aastatel sinna jahuveski. Kirik jäi tühjaks 80-ndatel. Muinsuskaitse on teinud pingutusi, et hoonet konserveerida, sest tegemist on Eestis väga haruldase puukirikuga, kuid see nõuaks miljoneid. Kunstiajaloolane Juhan Kilumets räägib, et 60-ndatel lammutati torni ülaosa, lõigati sisse väravad, aknad taoti kinni, pandi peale eterniitkatus.
Leidsin suure otsimise peale vana postkaardi EW ajast. Kukk on täitsa olemas!
jõgi ja Peipsi ka
vastupidi, trepid on terved ja mööda neid saame kõik see mees kenasti üles
midagi uut (kahjuks päike :(
ja midagi ajatut
