Aasta kauneimal õhtul
mõte käib kaugeid kaotatud teid,
peatudes kõigel ju lapseeast nähtul:
täna see jälle kui aardeleid.
Vaadates pühale puule,
otsin palvuses neid,
neid, keda keegi ei kuule,
neid, keda keegi ei näe,
keegi, ei keegi!
Neile ma läidan küünalde leegi,
neile ulatan käe.
/Marie Under/
Meie lähedaste kalmud on minu ja venna praegustest kodudest 50 km. kaugusel.
Juba isa-ema tekitasid minus harjumuse, et jõulu ajal käiakse haudadel küünlaid põlema panemas.
Nii on see jäänud tänaseni. Varem viis mind autoga abikaas, siis pojad.
On ka minemata jäänud ja sellest okas südamesse tulnud.
Tänavu käisin venna pere ja emaga. Esimest korda valgel ajal.Hing sai rahu.
Öö on nii vaikne ja püha
mändide all.
helvetab kuuvalges üha
lumikristall
haudade üle.
Harduses alla nõtkub
lumine mänd.
Jõulusõnumi sõtkub
orava ränd
kalmistu lumme
/Hendrik Visnapuu/
Jõululaupäevad 2004, 2005, 2007




Maailma pimedas põhjas
üks sõna heliseb,
püha.
See on me olemise
ainus ja pimestav põhjus.
Säält sünnib me rõõm ja rahu.
/Doris Kareva/