lapsepõlve ujumispaik - Porkuni
Liikuvad saared
ja Kaie allikas
Lossi hakatakse müüma ja pimekurdid kolitakse parematesse tingimustesse
Olen Porkunis käinud igal suvel vähemalt korra.
ikka veel on saagidega mehi metsas
lapsed tegid pilte, mina nutsin. Alevist oli suurem osa mahalangenud puudest ära koristatud.
Simunasse pole saemehed veel jõudnud. Õnneks oli surnuaed suuremate kahjustusteta
Wednesday, August 11, 2010
Sunday, August 8, 2010
Viru Folk
Seekord alustasin puruüksi ja reedel. Natuke naljakas oli, kuid lubatud tuttav jäi tulemata.
ehk ei lähe vaja, kuid kaunis ikkagi
Eesti postivanker?
esimene pääsuke
algab...Viru Folk on esimene...
jänku hüppas metsa all, lõbus tuju oli tal
tuttvad tüdrukud
Sikk raius ennast raamatusse
lõuna, 10 eeku
Henn Rebase ja Tõnu Raadiku pärast tegelt reedel läksingi
Merelava
Õhtu tuli märkamatult
umbes selline oli ka minu magamisase
LAUPÄEVa varahommik tundus hall
ronisin laua alt välja ja jäin koduseid ootama
palju rahvast muudkui tuli ja tuli
maalt ja mere pealt
vanaisaga vahepeal piiri taha
uued esinejad, Taulid jt.
branned tulid!
pooizid ka!
rahvast üha koguneb ja turvad käsivad meie söökla kokku pakkida
ei minutitki saa lasta raisku minna
enam ei mahu pildistama, ka kõndima mitte
natuke ikka mahub
vaevatud papud
kaunis kesköine kontsert Eesti Keeltega jäi pildistamata, sest oli nii ilus ja nii pime
PÜHAPÄEV
oli palav, tõeliselt palav
vanameister ise
Vinterdamas
nillegipärast on publikum taandunud põõsaste varju
Branne Anneli
Signele
Anne Maaasik kirikus
Mind leidsid noored sugulased st. vennapoeg Kaspar kaaslasega
Miks minul ei oleks võinud selline turvaline lapsepõlvekodu olla. Mere ääres.
Päike paistis, mõtlesime Anneliga ennast vahepeal kohviga turgutada ja mere ääres veel toredaid pilte teha. Ja siis täitus taevas kiiresti kiiresti pilvedega ja algas torm, millest olen kirjutanud
Subscribe to:
Posts (Atom)