Oktoober

15.oktoober, ausõna!


Suvi möödus.
Kui jahe tilk
mu kuumale seljale kukkus sügis.

Suvi möödus
kui silmapilk.
Tuul keerutab lehti ja prügi.

Oktoober, mu külmasilmne tädi,
koob jälle kirendavat sukka.
Lillelõhnad ja linnulaul

üheskoos lähevad hukka



Tuul pimeneb ja rada must,
mis lippab selja taha,
kuid ei sest ole ahastust,
et miski jääb must maha.
Kes üksi tuli, üksi läeb,
ei ennast kaasa viigi,
sest teispool komistusi näeb
ta loitvat täheriigi. /Uku Masing/





Olen vihm, ma lähen
läbi tuulise metsa.
Lehed kahisevad.
Mu jalad vajuvad sügavale samblasse.
Kord hakkasin minema siitsamast.
Siin nüüd lähen.
Tean, et elu on minek
läbi tuulise metsa.
Olen vihm. Mu kodu on mus eneses. /Aleksander Suuman/

Elu Maal Krista fotosilma läbi

Laupäeval sõitsime idablokki. Seekordse fotograafi silm jälgib kõike õunapuu otsast!

Saak oli vastu ootust esmakordselt kesine



Milline värvigamma! Aga mis see siis tegelikult on?



Toit on maha jäetud !


Karu valvab, et keegi aknast tooliga sisse ei lenda.

Vanaisa Nikolai laotud müür 40 aastat tagasi taaskasutatud tellistest


Koduõue seened




Elu võimalikkusest kõrgepingeliini all

vanade naiste suvi

meie maja lillepeenarde õied (valikuliselt)

Sügis minu fotokas

Nüüd jõudis päris sügis minuni. Üks päev enne mihklit


Need on tõesti kasvuhoonetomatid. Veidi õnnetu saatusega, sest mulda said nad vahetult enne jaani. Aga kus on ikka jõud!


Oleks mul oma aed, siis kujundaksin salatitest kauni lillepeenra




Vahtraproua, klassikaline eputis!



Uskumatu, see seen oli nii suureks sirgunud kümnendal augustil !!!



Nõiale...














Kuigi minu jaoks pole septembris sügis tulnud, sest suve pole olnud.
Ootame, vaatame...

Järgmised pildid on tehtud septembri alguses aasta tagasi (2007)


Kastanimunad - mu lemmikud! Kaugele teele minejatele hea taskusse sokutada











sekka veidi punast














tükike lillat














ja veidike kollast
















tere aga tere, Tõrutõnn!



















üksildane sirmik - jätsingi ta sinna teistele teed näitama
















see on ainult üks osa Mahu metsa saagist
9.september 2007

ÖÖ Pidu

Kui viibid nii suures rahvamassis koos oma inimestega, kui tead, et laval laulab see, kes 20 aastat tagasi kõhus kasvas, kui kaks kõige väiksemat emmede kaitsva tiiva all magavad ja isad nende kõrval sirgelt valvavad, siis ei tule pildistamisest suurt midagi välja. Õnneks pole veel mäluga suuri probleeme ja suudan meenutada küll ja küll. Tulime varakult kohale, saime väga head parklakohad ja pool tundi tara taga oodata. Väljak oli kaheksa ajal päris tühi, käisin vahepeal laulja -päälinnabrannega kohtamas ja siis enne üheksat ei leidnud kohe omasid rahva hulgast üles, selline fenomen oli toimunud ja inimvoogu jätkus ja jätkus. Sõbralikkust jätkus ka, vahetasime toredate üliõpilastega kohad, meil olid toolid, nemad said meie ette, meie neilt laululehe. Väiksel preilil hakkas noorte naabrite krõpsupakki nähes suu vett jooksma, pakk ulatati talle... Need olid killud võhivõõrastega, omadega ei saa seda tunnet sõnadesse panna. Poeg 2, kes esimest korda elus kaare all ei laulnud, vaid tegi seda rahva hulgas, mina kahe täiskasvanud poja kätest kinni hoidmas, kojusõit vastu hommikut ja ilm, mis kuiva hoidis...meie küll Märkasime Aega

Ja jälle Muhu

ilus sõit oli, on mida mäletada!