Kiiksudega talv

kõik algas õhtust, kui meie maja mehed kaevikuid kaevasid ja lahingusse minekut harjutasid. Jooksin kaameraga välja, aga nad püüdsid mu tähelepanu hajutada joosvastavate jookidega ja kahtlaste söökidega. peaasi, et pildid udused tuleksid.





Lõpuks, kui nad keldrisse olid taganenud pääsesin ma pilte tegema. No ma siis tegin!

Värvid kui õudusunenäos



Mis saladusi varjas põlev kast...

..et ta sellist värvi välja ajas?



Kohe kukub!


Kahtlaselt üksik labidas (kuhu kadus labidamees?)




vaat mida kõike võib juhtuda





kusagil luurab kolmesilmne


paistab, et neid on veel rohkem


ja veel...

kes liiga palju pildistavad, need lihtsalt kaovad...



..või moonduvad laternapostiks

Tolkieni abi kasutades

31.detsember 2009, kell üheksa õhtul




/Nõnda siis jõudsid nad lõpuks Viimasesse Lahkesse Majja, kus neid oodati, uksed pärani./

/Nii imelik, kui see ka pole - headest, nauditavatest asjadest ja õnnelikult veedetud päevadest pole suurt midagi rääkida ega viitsi sellist lugu ka keegi suuremat kuulata./






Karjast maha jäänud lambatall võetakse perre ja kaela pannakse kelluke





/Seevastu aga tülikad... asjad pakuvad head jutuainet ja neist pajatamine võtab igatahes kõvasti aega/


/Rändurid jäid sellesse lahkesse majja tükiks ajaks...ja lahkumismõte tegi neil südame raskeks/



.../oleks rõõmuga alatiseks sinna jäänud/


AITÄH LEILI - TOOMAS, KRISTEL - GÜNTER - JOHANNES RUDOLF!

Jõulukuul

Olid lambad, olid elutoas...ausõna!




Käis sõbranna, käis...ausõna jõime teed

Hea Tegu!



Ei tee jälgi, ehk kuidas panna küünlaid lumist rahu rikkumata



Pangaröövlid? Ei, vaid Kaspar abistab vanaema


Käes! Hetk fikseeritud, pensionär röövitud!


Vanaema veinivabrik

Kinke tuli ja tuli...iseenesest

Kolm kinnast kahele kallile

Tükk peret (+kaks hetkel kaadri taga) Puudu vähemalt viis, kui mitte rohkem


Uued omanikud


Kurb talleke, kes täna, aasta viimasel päeval saab kodu ja kellest saab rõõmus lammas




Olid kingid, olid...ausõna!

Sajab!!!

13.12. 16-17 koos Enega
Hakkasime minema. Sadas
Trügisime kõrgemale. Sadas
Läksime edasi. Sadas


Tulime alla. Sadas
Tegime käänaku. Sadas
Peatusime. Sadas



Tulime tagasi. Sadas

Millega ma kaamost minema ajan?

huvitava, postkaartidest koosneva luuleraamatuga, millel sobiv pealkiri

Kristiina Ehini luuletusega samast raamatust

Sõbranna õmmeldud rõõmsa kotiga

Enda plökerdatud potsikutega


tee, teeküünla ja teeroosiga







ning veel paljude ilusate asjadega