Thursday, August 13, 2009

Valik Viru Folgi esinejaid

Alustasime laupäeva lõunal

Jõudsime kiirelt kapates Jäääärele.
Teadjad kirjad ütlevad, et see, mida nad 18 aastat mängivad on urban - folk. Olgu selle nimi, mis on, aga vanad lood kuuluvad minu lemmikute hulka. Pildil Jaan Sööt, Riho Sibul, Tõun, Tarvo Jaaksoo, Teet Velling, tükike merd ja tüütute kõndivate pealtvaatajate peanupud

Minu jaoks olid nad veidi liiga kaugel. Kaks aastat tagasi Art Cafe õues oli sõnum parem. Aga siin oli jälle meri!



Edasi leidsime kaks mõnusat meest ehk Öösorri. Nagu nad ise ütlevad on Öösorru laulud lihtsad, sõpradest, Eestimaast ja loodusest. Meile sobis.

Edasi pealava äärde. Saime veidike Mälutagust maitsta,




aga kuna kõike korraga ei saa (Mälutagune, nuuks) võtsime suuna kaugele, et õigel ajal Zetode platsil olla. Tasus küll!



Naised olid kõik karjas vällä kaema tulnud, et Jalmarit võluda, aga poistel olid omad kaasas. Kahjuks olin vale nurga all ja Tsibihärbläseq jäid pildile saamata. Kitsas oli :( aga ansambel tõeliselt folkrockpunkloorne.

Jälle jalad selga ja pealavale. Õnneks polnud esialgu rahvauputust.



Tegelikult olen mina meie seltsikesest ainuke, kellel Oort üliväga meeldib. Teised rohkem sellised õrnad ja mahedakesed.
Mõned pildid tegin ka suure nautimise vahele.

Jätsin teised sööma jooma ja läksin meeli luulega vürtsitama.
Kristiina Ehin oli hea. Ainult akud said tühjaks (mitte mul, sest laadimiskohti oli küll) vaid fotokal ja nagu neetud ei tööta need uued millegipärast. Sellega lõppes mu laupäevane pildistamine kell kaheksa õhtul.

Eks ma siis kuulasin kõrvade ja silmadega edasi. "Emapuhkus" on poetessil juba viies luulekogu, ise alles meie vanema poja vanune. Otsisin netist üht loetud luuletust, kus uksed kriiksuvad, aga ei leidnud. Leidsin hoopis
Mu sõbra esivanemate talu
Pandi uute omanike poolt
kahe milli eest müüki

Käisime seda vaatamas
meie vabad ja vallalised
kellele isegi laenu ei anta

Mind rabas see elus reheelamulahmakas
oja mis jooksis ümber õue
ja ürgmets põllu taga

Heitsime pilgu aitagi
Mis uhke rivi vanu kirste ja kappe
ja taganurgas tolmunud laegas
sildiga KINDAD JA SOKID
Vaataks õige järele mis kirjadega siin
kunagi kooti mõtlesin
Tegin laeka lahti

Seal sees olid hoopis raamatud
katekismused koolilugemikud
hobuseraviraamatud
ja kõige põhjas raamatute raamatu vahel
vanad fotod
selle talu õitseaegadest
enne märtsiküüditamist
pildid mis tehtud siinsamas
ojakaldal taluõuel ürgmetsa veerel
pildid mu sõbra esivanematest

Nüüd sai ta need kingituseks
Minu huvi tõttu kindakirjade vastu
sai ta need endale
mõni päev enne talu mahamüümist
kahe milli eest
veel võõramatele võõrastele

Selle luuletusega rüütatud, võiks laupäevase reportaaži lõpetada. Toon raamatukogust kõik need kogud. Olen saanud uue lemmiku.

3 comments:

Ti:a said...

tere, paluksin kontakt emaili, et avaldamisnõusoleku kiri saata.

tiia@blogileht.ee

Bianka said...

See oli sul väga meeleolukas kirjeldus. Tekitas kohe tahtmise järgmine kord ise ka kaema minna.

Emmeliina said...

sellepärast, et mul mäluga probleeme lisan ikka jutule pilte juurde :DDD