Meie pere kombed

Aasta kauneimal õhtul
mõte käib kaugeid kaotatud teid,
peatudes kõigel ju lapseeast nähtul:
täna see jälle kui aardeleid.

Vaadates pühale puule,
otsin palvuses neid,
neid, keda keegi ei kuule,
neid, keda keegi ei näe,
keegi, ei keegi!

Neile ma läidan küünalde leegi,
neile ulatan käe.
/Marie Under/






Meie lähedaste kalmud on minu ja venna praegustest kodudest 50 km. kaugusel.
Juba isa-ema tekitasid minus harjumuse, et jõulu ajal käiakse haudadel küünlaid põlema panemas.
Nii on see jäänud tänaseni. Varem viis mind autoga abikaas, siis pojad.
On ka minemata jäänud ja sellest okas südamesse tulnud.
Tänavu käisin venna pere ja emaga. Esimest korda valgel ajal.Hing sai rahu.



Öö on nii vaikne ja püha
mändide all.
helvetab kuuvalges üha
lumikristall
haudade üle.

Harduses alla nõtkub
lumine mänd.
Jõulusõnumi sõtkub
orava ränd
kalmistu lumme
/Hendrik Visnapuu/


Jõululaupäevad 2004, 2005, 2007









Maailma pimedas põhjas
üks sõna heliseb,
püha.

See on me olemise
ainus ja pimestav põhjus.
Säält sünnib me rõõm ja rahu.
/Doris Kareva/

Inglihäälel jõuluimest

Jõuluöö

Ühteviisi kirgas, hele
jõuluöö on kõikidele -
vaestele ja jõukatele,
arutuile, nõukatele,
uhkeile ja rusutuile,
usklikele, usutuile,
solvatule, salvajale,
vangile ja valvajale,
öö on sama, sõnum sama -
kõiki tuldi lunastama...
Tahaks öelda:
kõiki neid.
Tegelikult tead:
ka meid.
/Leelo Tungal/





Üle lumise välja

Üle lõpmatu lumise välja,
läbi sügavalt sinise öö
särab mõõtmatust kõrgusest alla
kirkalt helendav tähtedevöö.

Üle lõpmatu lumise välja
täna heliseb kauguses kell,
läbi õhtuse vaikuse hilja
vaikselt hüüab ta,
kutsuv ja hell.

rahu maa pääle sügavalt laskub,
laskub rändaja rajale ka,
laskub hinge, kui üksinda astub
üle lumiste väljade ta
/Arved Paul/

Tähtsad talvepildid

Korrastasin oma fotondust. Kuigi talv pole minu pildistamise aeg, noppisin mõned välja.

Esimene iseseisev pilt digikaga, aparaat poja töö juurest. Teadsin ainult üht nuppu: kuhu vajutada.
Praeguse kursuse juhataja Avo Seidelberg pidas seda minu piltidest kõige paremaks
Jaanuar 2003
Vana Aluvere koolimaja


Kui oleksin 1975 teinud teise valiku, siis oleks see olnud minu kodukorsten
/pilt tehtud 2006 talvel/


Rakvere ilustik 2006/2007 kui mul õnnestus kaamera enda kätte saada. Oli udu ja piltidel ebaedu, aga siiski...


Imeline "Solare" jõulukontsert Sagadis 2006




2006 - kolm veel kodus



Pärnu jõul 2006


Ainult inglitele - 2007


Uusaastaöö 2007/2008 - kala kahele





Vahaküünal põleb lõpuni, fotol esivanemad/1947?/

/1952/

Ootamatu Lumesadu / 14 november/

sügisemees
tõmbab koomale hommikukuue
õhtul
ja õhtukuue
öösel
sügisemees läheneb oma südamele
suleb suu
suudleb unes
kõiki suvenaisi
vaatab öhe
ja kõneleb kinnisilmi
käed ristis
maaga ja taevaga
sügisemees aimab
kodutuna
oma algavat rändu
koju /Juhan Viiding/


Ei tule teist ja paremat maailma
me jaoks. Nii nagu ühtki tegu
ei tõsta ümber.

Tuul ja taevas täna teine on
kui eile.
Ei, ei ühtki tuge väljaspool
me hapraid piire.

Valgus vaid. /Doris Kareva/




Ammu on läinud luiged,
ammu on läinud haned.
Taevas on lage.

Õuevärava vahelt
välja suurele teele
kihutab peata kukk.

Kuhu sa pimevaim tormad?
Kuhu sa sõge tikud?
Talve eest enam ei page.

Hoidke nüüd üksteisest kinni!
Hoidke ja armastage! /Joel Sang/


Jälle on tulemas tali,
jälle on hakanud hallad,
sina kes sõpru valid,
külmetad küll oma tallad,
rännates ilma pidi,
otsides õiglust ja õnne,
külmetad ära hääle,
karedus kipub su kõnne. /Hando Runnel/




Kohkuge kõrred, ju tühjamaatuul
üle laiade lagedate ju lõõtsub.
Mida mõtleb küll õis, kes sügisekuul
oru põhjas veel üksinda õõtsub? /August Sang/




Kui mustavad udud ja taevas lööb halliks,
saab äkki kõik hääbuv su hingele kalliks.
sa süütad siis lõhnava sigari suhu



ja tasa kaod kodust, tont ise teab kuhu. /Heiti Talvik/

Oktoober

15.oktoober, ausõna!


Suvi möödus.
Kui jahe tilk
mu kuumale seljale kukkus sügis.

Suvi möödus
kui silmapilk.
Tuul keerutab lehti ja prügi.

Oktoober, mu külmasilmne tädi,
koob jälle kirendavat sukka.
Lillelõhnad ja linnulaul

üheskoos lähevad hukka



Tuul pimeneb ja rada must,
mis lippab selja taha,
kuid ei sest ole ahastust,
et miski jääb must maha.
Kes üksi tuli, üksi läeb,
ei ennast kaasa viigi,
sest teispool komistusi näeb
ta loitvat täheriigi. /Uku Masing/





Olen vihm, ma lähen
läbi tuulise metsa.
Lehed kahisevad.
Mu jalad vajuvad sügavale samblasse.
Kord hakkasin minema siitsamast.
Siin nüüd lähen.
Tean, et elu on minek
läbi tuulise metsa.
Olen vihm. Mu kodu on mus eneses. /Aleksander Suuman/

Elu Maal Krista fotosilma läbi

Laupäeval sõitsime idablokki. Seekordse fotograafi silm jälgib kõike õunapuu otsast!

Saak oli vastu ootust esmakordselt kesine



Milline värvigamma! Aga mis see siis tegelikult on?



Toit on maha jäetud !


Karu valvab, et keegi aknast tooliga sisse ei lenda.

Vanaisa Nikolai laotud müür 40 aastat tagasi taaskasutatud tellistest


Koduõue seened




Elu võimalikkusest kõrgepingeliini all