Aastaid olen oma poisstaimi aiatanud ja nüüd nopin mõnuga. Poeg 2 ettepanek metsa minna oli juba iseenesest ahvatlev ja oma inimestega, kes seda toimingut armastavad, on see topeltrõõm.
Mina isiklikult saan juba samblalõhnast kõhu täis,
aga hea, kui on vahepeal midagi põske pista
ja veelgi parem, kui õhtul midagi konkreetset pannile panna.
Ainus mure, mida vahepeal selle pisikese metsalisega teha
Eks ikka vanaema hoole alla pehmele samblale ja õhtuks rõõmsana koju tagasi
Monday, July 27, 2009
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment