Anneliga Vohnjas

Veebruarikülmal pühapäeval tahtis Anneli poegadele sooja suppi ja muud head paremat viia, et need ikka kenasti töövormis püsiksid.

Kasulik ja meeldiv koos pöörasime autonina linnast välja.

Kuigi elad terve elu Virumaal ja oled omast arust ikka käinud ja näinud satud hea kaaslasega huvitavatesse kohtadesse.
Lepna paistis kaugelt ja Mädapea mõis polnud meie seekordne eesmärk

Talvetee viis Vohnjasse. Kadrina valda, Kadrinast u. 10 km.

Vohnja on küla, mis elab mõisa ümber. Elanikke 188. Mõisas kool-lastead.

Teadsin Vohnjast maakonnalehti lugedes niipalju, et küla elanikud polnud nõus mingi jaapanlase arenguprojektiga mille põhjal hakatanut kuhugi ligidale jaapanlaste küla ehitama.

Loomulikult jäid peale investorid ja nii peaksime oma järgmisel sõidul eest leidma Loobu jõe kaldal kauni küla, golfiväljaku ja kaubanduskeskuse. 300 japsi kauba peale on boonus, mitte karistus.

Elame-näeme.
1993 aastast asub mõisas lastead algkool.

Esimesed teated mõisast 1504, omanikud Heyde aadliperekond. Enne 1919 kuulus Tiesenhausenitele.

Häärber on valminud 1820.ndatel. klassisitsistlikus stiilis, põhiosa ühekorruseline, keskel kahekorruseline. Mingil ajal kuulus Lasila mõis, kus samuti kool, Vohnja mõisa alla.
Säilinud on mitmeid kõrvalhooneid.


Mina mäletan Vohnjat kui Lembit Pärna nim. kolhoosi keskust, kuhu KEK ehitas. Ühes nendest majadest elab mu praegune perearst Maire.

Mõisas oli kolhoosikontor ja mõisa ees Leembit Pärna monument. Pärn (1903-1974) oli Venemaalt eesti külast pärit laskurkorpuse kindral ja tal polnud Vohnjaga mingit seost peale selle, et tema vanaisa oli siit 1880 aastal välja rännanud venemaale. Hiljem töötas Pärn õppejõuna sõjalistes õppeasutustes.

Kuna kooli ette taheti rajada lipuväljak, siis toimetati Pärna kuju Tartumaale mahajäetud kujude surnuaeda elik parki. Seal püsib see tänaseni.




Et mitte sama teed tagasi minna läksime edasi. Viitna suunas

ja sealt jälle Kadrina poole
Päikeseloojanguni

Oli talv ja külm. Nagu lapsepõlves