kõik algas õhtust, kui meie maja mehed kaevikuid kaevasid ja lahingusse minekut harjutasid. Jooksin kaameraga välja, aga nad püüdsid mu tähelepanu hajutada joosvastavate jookidega ja kahtlaste söökidega. peaasi, et pildid udused tuleksid.
Lõpuks, kui nad keldrisse olid taganenud pääsesin ma pilte tegema. No ma siis tegin!
Värvid kui õudusunenäos
Mis saladusi varjas põlev kast...
..et ta sellist värvi välja ajas?Kohe kukub!
Kahtlaselt üksik labidas (kuhu kadus labidamees?)
vaat mida kõike võib juhtuda
kusagil luurab kolmesilmne
paistab, et neid on veel rohkem
ja veel...
kes liiga palju pildistavad, need lihtsalt kaovad...
..või moonduvad laternapostiks
4 comments:
meil vedas, et Sa ei kadunud, ei moondunud ei laternapostideks ega veel millekski muuks.
saime näha vahvasid pilte. eriti müstilised lillades toonides.
see jah no...oli ikka õhtu!
muuseas, ei saa ühtegi pilti korralikult teha ilma et külm näppe ei näpistaks!
mina ei tea, mis asjapulgaga sina pildistad?
mina pildistan mohäärist ja lambavillasest lõngast omakootud punase labakindaga.
ja tulevad päris head pildid, eks ju! ;)))))
pildid juba rohkem kui head..nuuks
kuhu peale sa selle labakindaga plätsid, et pilt välja hüppab. mul ainult väike nupp, isegi ninaga ei saa pihta
Post a Comment