ÖÖ Pidu

Kui viibid nii suures rahvamassis koos oma inimestega, kui tead, et laval laulab see, kes 20 aastat tagasi kõhus kasvas, kui kaks kõige väiksemat emmede kaitsva tiiva all magavad ja isad nende kõrval sirgelt valvavad, siis ei tule pildistamisest suurt midagi välja. Õnneks pole veel mäluga suuri probleeme ja suudan meenutada küll ja küll. Tulime varakult kohale, saime väga head parklakohad ja pool tundi tara taga oodata. Väljak oli kaheksa ajal päris tühi, käisin vahepeal laulja -päälinnabrannega kohtamas ja siis enne üheksat ei leidnud kohe omasid rahva hulgast üles, selline fenomen oli toimunud ja inimvoogu jätkus ja jätkus. Sõbralikkust jätkus ka, vahetasime toredate üliõpilastega kohad, meil olid toolid, nemad said meie ette, meie neilt laululehe. Väiksel preilil hakkas noorte naabrite krõpsupakki nähes suu vett jooksma, pakk ulatati talle... Need olid killud võhivõõrastega, omadega ei saa seda tunnet sõnadesse panna. Poeg 2, kes esimest korda elus kaare all ei laulnud, vaid tegi seda rahva hulgas, mina kahe täiskasvanud poja kätest kinni hoidmas, kojusõit vastu hommikut ja ilm, mis kuiva hoidis...meie küll Märkasime Aega